nii õudne.. enne oleksin ülekaaluline kui selline.

Olin kodus, kui Berit tuli mulle ukse taha. Aknast välja kiigates, nägin et maja ees on kaks autot - üks vana ja rääbakas musta värvi, teine aga uus ja kollane. Musta värvi autos istusid mu vana klassivend Kaarel ning Birgit, teises autos ootas Beritit Kristiin. Berit hõiskas suure häälega, et ta on nüüd hakanud taksot sõitma, sest muud tööd leida pole kusagilt. Taksopargi omanik oli Kaarli isa. Kus kohast nad üksteist teadsid, see jäigi arusaamatuks. Berit tuli ukse taha tegelikult jutuga, et mind peale võtta ja siis Otepääle sõita, niisama noh. Sõitsime siis Otepääle. Kõik oli kena ja tore, kuni ma otsustasin autost ära minna ja siis aidata kellelgi üht liiva-kruusateed kaevata. Kaevata keset teed üks suur auk, et keegi seal siis sõita ei saaks. Mingi aja pärast tulid Märten, Erkki, Martin, Siim ning paljud teised ka sinna. Nad tahtsid Otepääle sõita, aga kuna keset teed oli see auk, siis otsustasid selle kinni panna, sest enne liikuma hakata ei saanud. Mina aga ei tahtnud üles tunnistada, et olin selle augu kaevamisel kaasosaline, sest kõik olid päris marus selle augu pärast. Auk kinni kühveldatud, sõitsid nad kõik Otepääle. Mina läksin koju. Enne koju jõudmist käisin ma veel Emajõe rannas, sealt võtsid sappa mulle umbes 20 luike, kelle ma siis koju viisin ja tuppa mahutasin. Andsin neile süüa ning valasin tuppa põrandale nii 10 cm vett, et neil siis kodusem tunne oleks. Vanaema lasi Pipi (mu koera siis) ka sinna ruumi, aga Pipi ei teinud neile liiga. Hiljem ajasin linnud majast välja. Ja siis helises telefon ja ma ärkasingi jälle oma unenäost üles.

Just hetk tagasi nägin veel und ja umbes 20ne minuti pärast lähen ära, nii et ma kiirelt kirjutan siia siis nüüd.

Läksime Aetiga kinno, mis asus vist uues kaubamajas. Vaadata tahtsime filmi Aerosmithist.. mis iganes seal ka ei räägitud, sest ma ei saanud üldsegi mitte vaadata seda filmi, kuna mingi vuntsidega pederast käis mul kannul ja tahtsin käperdada, seda siis piletiostmisest saadik. Vahepeal olid mingisugused 10-15 minutilised pausid, siis käisime Aetiga suitsu tegemas. Pausi ajal rääkisin talle, et ma olevat eelmisel päeval rasedustesti teinud ja see olnud positiivne, aga kui Märten sellest kuulis, siis tõttas ta koheselt apteeki, et osta sealt vajalikke ravimeid, ravimaks ära mu rasedust. Tegime suitsu ära ja Aet sõidutas mind oma autoga kusagile poodi.. see oli pigem muuseumi moodi. See asus Trehvi juures ja me ei olnud seal oluliselt kaua, sest läksime tagasi seda filmi vaatama. See oli nagu teatrisaal, kus me seda filmi vaatasime. Ja tulesid ei lastud ka ära, seetõttu pidin nägema jälle seda vuntsidega meest. Hetk hiljem tuli meie juurde ka üks kena noormees, kes küsis meie ette istumiskohta.. küsis meie ette istumiskohta, Aga istus mulle sülle.. mis iganes. Hiljem istus siiski rida ettepoole. Natukese aja pärast oli jälle paus. Läksime suitsu tegema ja otsustasime taas trehvi juurde minna. Läksimegi. Seekord jalgsi. Kuna seal kinosaalis oli nii palju segimist ja filmi me õieti ei vaadanudki, siis ei olnud me juba poolt filmi üldse näinud ja otsustasime sinna tagasi enam mitte minna. Läksime bussi peale, kui avastasime, et see vuntsidega mees on ka sama bussi peal. Siis tuli äkki bussi ka Mariliis Tago, kes selle vuntsi läbi sõimas ja meie nii kogemata bussist lahkusime. Siis olime äkki Aeti ja Kärdiga kolmekesi ja jooksime üle tee, sinna parki, mis on ületee Trehvi juurest. Kuna me ei kasutanud tee ületamiseks ülekäigurada, siis tuli politsei meid otsima, aga ta ei leidnud meid kunagi.. vähemalt mitte selle unenäo jooksul. Vot.

Nüüd helistas paps ja ütles, et ma ei peagi kusagile minema. Nagualati. Hea et seekord siis helistas vähemalt. :)
Lähen vaatan siis edasi oma unenägu nüüd. Tsau!

http://www.youtube.com/watch?v=ACm9yECwSso

lugu on youtube lehel olnud õige videona ainult 6 päeva ja vaadatud on seda juba üle 10ne miljoni korra. uskumatu!

http://www.youtube.com/watch?v=xDAcfkGrqA8

Käisin Riinu ja Elsaga vaatamas Tartus seda mälestuskontsertit. Väga hea oli!!

Pole aega olnud kirjutada. Kolisin Märteniga Pärna tänavale ja siis koju tagasi ja siis käin siin siia-sinna ning püüan luua mõlemas kohas kodust olemist. Varsti tuleb sünnipäev. Ja täna aitasin papsil kartulit lõigata ning selle asemel, et kartulit lõigata, lõikasin hoopis korralikult sõrme. Hästi palju verd tuli ;) . Nunnu. See pilt siin muidu on see vaade, mis siit Pärnast paistab.. see miljoni oma.
Käisin siis täna kodus (seal Väljas).. paps rääkis toreda loo, kuidas vanaema tahtis vist maja maha põletada (jälle).. ta olevat hommikul maja kütte tahtvat panna ja lükkas siibri kinni, nii et terve maja oli suitsu täis.. ehk siis kaks korrust + kelder.. keldrist ei hakka rääkimagi, kui vingu täis too veel oli.

Pilt

Rigas

Reede öösel käisime Märteni ja Tarmoga kalal. Märten sai ühe sägakala ka kätte, aga me andsime ta tagasi tema ema hoolde, kunas ta oli nii pisike ja siiski säga ju, seda kala ei tohi kahjuks püüda.

Laupäeva päeval helistas mulle Märten ja küsis, kas ma tahaks tema ja Janariga minna Riiga, et Janaril on seal mingisugune auto vaja üle vaadata ja et siis läheks kaasa vaid. Mõtlesin, et mis seal ikka, panen riidesse ja lähen siis kaasa. Läks 15 minutit mööda, kui Märten helistas uuesti ja ütles, et me jääksime sinna siis ööseks kah. Hmm.. no hästi. Pakkisin asjad kokku ja ootasin neid siis. Nad jõudsid nii kolmveerand tundi hiljem siis mu maja ette. Sõitsime ära. Ilm oli ilus ja tuju oli hea. Jõudsime Valgasse. Piiripunkti ületades panin tähele, et seal ei ole enam üldse inimesi ja majad seisavad täiesti tühjana. Jõudsime siis Lätimaale. Põnev. Nii.. olime teel Riiga, kui äkitselt märkasime tee ääres hääletajaid. Janar küsis veel, kas peab auto kinni kui Märten ütles, et "no võta siis peale nad".. käis kiire mõtlemine, pidurid põhja ja pidaski auto kinni. Tagumine autouks läks lahti ja seal nad seisidki, kaks lätlannat (ma arvan), kes olid nõus meiega Riiani kaasa tulema. Istusid auto peale ja pakkusid meilegi mingisugust õunapirukat. Kuna ma olin just eelnevalt Valga statoili suurt võileiba söönud, siis õnneks ei olnud kõht ka tühi, jõin õlut hoopiski. Sõitsime edasi. Nemad meiega suurt midagi ei rääkinud, meie nendega ka mitte.. äkki juhtus peaaegu avarii, sest meist tükkmaad eespool sõitis üks reka ja selle taga riburadapidi palju tavalisi sõiduautosid, kui keegi eestpoolt otsustas keset teed seisma jääda ja vastasuunast tulevale autole teed pakkuda, kes meie tee poolele mingi kohviku juurde keerata tahtis.. käis jälle pidurivilin ja me oleks peaaegu meie ees seisvale lätlasele tagant sisse sõitnud. Hästi. See seik juba ununenud jõudsime suure silla peale, kus Janar autoga tee kõrvale seisma jäi ja kellelegi helistas. Ta helistas automüüjale, too ütles, et ta ei ole üldsegi Riias vaid Ogres. Tore. Panime need tšikid siis maha ja võtsime suuna Ogre poole. Millalgi jõudsime siis Ogresse ka kohale. Väljas oli juba tunda õhtuhõngu. Vaikselt hakkas pimedaks minema. See linn meenutas mulle Elvat õige pisut, ainult et natukese suurem on ta kui Elva. Arvatavasti nende männipuude pärast. Ühesõnaga, me siis läksime nüüd juba seda autot vaatama. Saime automüüja ja tema sõpradega kokku. Sõitsime garaaži juurde, kus auto asus ja siis asuti autot üle katsuma ja vaatama. Auto oli starteriga mingi probleem ja aku oli tühi (vist), sellepärast pidid Märten ja Janar selle auto kõigepealt käima üldse lükkama. Auto saadi käima. Janar läks selle kutiga siis niiöelda proovisõitu tegema. Alguses sõitis see kohalik kutt nii kiirelt meist mööda, et ma mõtlesin, et Janar saab surma seal autos.. sädemeid lõi kahte ilmakaarde laiali, sest sumpa oli lahti kusagilt.
Nii.. auto üle vaadatud, võtsime suuna Riia poole, et siis minna Janari kontorisse, et siis seal ööbida. Käisime enne veel muidugi poes, et sealt paar õlli võtta ja midagi närida. Ostsime Märteniga Zelta Premiumi õlut, Janar võttis veini, kuna teravat juua ei maksa, sest HOMMIKUL peab ju tagasi sõitma hakkama. Mhmh. Kunagi jõudsime siis Riiga kah. Sõin seenepitsat ja jõin õlut. Õlle nelipakis oli lisaks kaasas ka Battery energy jook. See jäi hommikuks. Siis otsustati, et peab ikka linnapeale ka laiama minema, et seal on mingi hästi palju üritusi hetkel ja värkki. No hästi. Kell oli siis 00.08 kui me otsustasime lõpuks minema hakata, aga oh häda.. me asume kesklinnast ainult et 10ne kilomeetri kaugusel. Hmm. Kas jalutame??! Ei. Läksime siis õue, et taksot kutsuda. Janar helistas taksosse. Nii tore.. takso tuleb ainult 15 minuti pärast. Hästi, ootame siis. Juttu jätkus, ootasime. 20ne minuti pärast helistas Janar tagasi sinna. Sealt öeldi, et 3me minuti pärast saabub takso, vabandati et läheb kauem ja nii. Ootasime 10 minutit, taksot ei kusagil. Helistasime uuesti taksosse.. sealt öeldi, et 10 minutit läheb veel aega. Mhmh.. lõpuks tuli takso ka kohale. Väga hea, sõitime linna poole. See oli pigem nagu kiirendusvõistlus, aga noh.. vähemalt me liikusime mootori abil, mitte jalgsi.
Jõudsime mingisuguse keset linna asuva STATUE juurde :D .. naljakas oli kuulda seda sõna kui Märten seda mulle mitu korda ütles.. see kõlas lõpuks nagu "rotu vms".. ühesõnaga, me pidime kokku saama linnas Janari lätlasest sõbraga, kelle nimi on mul juba meelestki läinud.. keegi Martins või Martis või Martels vms :D .. sry! Janar helistas talle, siis see tüüp saatis talle sõnumi, et kus ta asub täpsemalt. Saatis sõnumi, küsisime inimeste käest, aga keegi ei teadnud kus see on või veel parem, üks taksonjuhti ütles, et see on ilmatuma kaugel, a la et tulge peale, ma viskan ära.. jajah, kindlasti. See oli lõpuks 5-7 minutit jalgsi. Hästi. No me jõudsime sinna igatahes kohale. See oli üks kirik, kus see mängiti orelimuusikat ja väljas kiriku ees oli DJ, kes siis miksis seal miskit kokku. Välja oli kuulda, seda mis sees käis ja sees oli ekraan DJ tegemistega ja oli kuulda, mis väljas mängiti. Lõppkokkuvõttes oli igati lahe ja väga huvitav idee. Rahvale tundus, et meeldis väga, sest kõik karjusid ja plaksutasid kõvasti. Siin pildil ei ole kõige paremini näha, aga midagi seesugust see üritus siis välja nägi. Kirik, taga seinapeal oli siis ekraan, kus oli DJ´d näha ja seal all ees nn laval siis oli see orelimuusik. Me olime seal a la 10 minutit, siis sai see asi otsa kahjuks. Pandi asjad kokku ja kõik läksid laiali ära. Janari sõber oli oma sõpradega ja nad oli ratastega, nii et kui me tahtsime nendega koos minna, siis pidime kiiremini ennast liigutama hakkama. Otsustasime siis selle Martinsiga või mis ta nimi ka oli minna kusagile baari, sest Märten tahtis rockibaari minna. Sellel pildil siis Janar selle sõbraga. See sõber jättis kõik oma teised sõbrad meie pärast maha ja ei läinudki saksofoni kontserdile. Üksinda ei oleks kusagile osanud minna. Nii et tänud mees!! Jõudsime mingisse sinisesse baari, mis oli ruumi suuruse poolest siis väiksem kui Zavood või Krooks.. sealt võtsime siis õlled Janariga, Märten sai viski asemel valge rummi koolaga hoopiski :D .. sellest see pohmell siis hommikul. Jõime need ära, kui juba läksimegi mingisse muusse baari. Kohale jõudes avastasime, et noored kutid rokkisid Metallica järgi nii mis kole :D .. seal oli isegi mingisugune Koreast päris seltskond, kes omaette nurgas istusid, roos keset lauda ja rääkisid omavahel rahulikult juttu. Janar läks leti äärde ja küsis head õlut. Anti mingi mõdu, see oli rõve.. isegi Eesti saunaõlu on selle kõrval vägagi hea. See oli nagu mingi magus filtreerimata mõdu. Mhmh.. selline see oligi.. Janar jõi üldse mingit tumedat õlut. Sellepärast soovitangi seal pigem siidrit tarbida, kui üldse midagi tarbida vaja on. Kõik olid juba piisavalt purjakil, kui ma avastasin, et kell on mingi pool 6 või nii ja see baar pannakse varsti kinni ära.. me olime seal niigi mingi poolteist tundi saanud olla umbes. Läksime välja, tegime suitsu ja ootasime Märteniga Janarit, sest too läks sisse mingisuguseid Eesti tšikke kaasa sebima. Maarja ja Anne olid nemasd siis. Pool tundi vist ootasime kuni ta siis lõpuks välja tuli. Ilma tüdrukuteta. Ei, lõpuks tulid tüdrukud ikka järgi, aga päris kaua võttis ikka aega jah. See Martins viis meid veel ühte baari, mis eriti hommikuni lahti pidavat olema. HÄSTI.. ma juba tunnen, et see on halb mõte. See oli umbes 500 meetrit eelmisest baarist kaugel, nii et polnud hullu midagi kõndida purjus peaga ja unisena. Kõndisime mööda mingit laia tänavat, mille keskel oli trammitee, kui äkitselt kohalik politsei pani vilkurid käima ja lõugas läbi mikri või selle valjendi või mis iganes. Ta tegelt käskis meil tee pealt ära minna, Janar juba oli mendi bussi juures ja polizia talle midagi seletas. Pärast tunnistas üles meile, et ta oli öelnud neile vene keeles, et ta ei räägi vene keelt ja politsei sõimas teda idioodiks. Selge. See selleks. See viimane baar siis.. suured avatud uksed tänava poole, tossumasin tossas nii mis hirmus, DJ oli laval, rahvas tantsis, pidu käis ühesõnaga.. hommikul kell pool 7. See baar oli läbikäidav, see tähendab siis, et kui tänavalt sisse tuled, kõnnid läbi baari tagumise seinani, siis seal on samasugused suured uksed nagu eespoolgi, ainult et selle vahega, et seal taga on diivanitega suur avatud väline joomiskoht siis, kus muss käis ka nii kõvasti. Jõulutulekesed põlesid ja seal on kindlasti keset palava suve mõnus lebotada, aga hommikul kell 7 tükk aega ühe koha peal istumiseks on see pisut jahe koht. Martins vedas mind küll tantsima, aga ma ei olnud tantsimisest eriti huvitatud sel hetkel. Mingil ajal otsustasime me Märteniga siiski minna ära sealt, et kui Janar ei tule siis ei tule, otsime mingi motell või lähme ära bussi peale. Läksime ära, Janar jõi oma vanade-uute sõpradega seal siis šampust. Ta jäi siis sinna. Lubas hiljem helistada. Päris vihaseks saime, aga ma ei tahtnud seal eriti draamat tegema hakata. Kõndisime seal hommikuehas bussijaama poole. Käisime vetsus ja Märten otsis juba mingist tabelist, et millal buss või rong läheb Tartusse, kui Janar helistas ja palus tagasi tulla, et lähme ikka koos sinna korterisse tagasi. Kõndisime siis tagasi. Janar oli täiesti purjus, aga kõnevõimeline siiski. Tellisime takso, jätsime Martinsiga hüvasti ja suundusime tagasi 10ne kilomeetri kaugusel olevale Pikerniku tänavale (rõhk peab olema esimese i-tähe peal). Sõitsime ja sõitsime kuni äkki polizia meid kinni pidas. Taksojuht tegi mingit pööret halvasti ja sai trahvi. Meil aga seega vedas ta võttis meie taksoarvest 2 latti maha :D .. jõudsime siis tagasi õnnelikult sinna korterisse. Jõime veel ühe õlle Märteniga ja ma keerasin ära magama. Kell pool 2 ärkasin üles, need tšikid olid juba ära läinud ja külla oli tulnud Janari töökaaslane, kelle nime ma ka ei mäleta. See tüüp läks ka minema varsti siis Märten ja Janar vaheldumisi magasid. Lõpuks kell pool 7 õhtul vist hakkasime tagasi siis sõitma. Märtenil oli väga jõhker pohmakas. Mina magasin autos. Ja mida rohkem me hakkasime Tartu poole jõudma, seda enam hakkas vihma sadama. Koju jõudes oli siin nii külm ja kõle. Rotikesed olid ka nii näljased ja ära külmunud.. :S ..
Kõik.. ma peaks poole tunni pärast koolis olema, aga mul on nii halb enesetunne ja ma vist lähen magama hoopiski nüüd. Nii et.. tsau!

Vabaõhuüritus.

Kuna ma olen oma puhkamised lõpetanud ja otsustanud kooli minna, siis kajastub ka mu unenägudes.

Olin Undergroundis, kui keegi ütles mulle, et mul on jäänud veel nädal aega, siis ma saan surma. Hmm.. nädal aega hiljem olin uuesti UGs ja mul hakkas tõesti väga halb, ma ei tahtnud välja värske õhu kätte ka minna, sest ma ei jõudnud seda teha.. natuke hiljem tehti selgeks kõigile, et peab väljuma, kuna seal on mingi lõhkeaine, mis kohe kohe hakkab plahvatama. Hästi. Vedasin ennast välja. UG sai otsa. Olin järgmisel päeval koolimajas, otsisin meeleheitlikult seda ruumi, kuhu ma minema pean. Leidsin koha üles, kui äkitelt poole tunni pealt hakkas mul jälle nii halb. Süda oli väga paha ja liigutada ei jõudnud. Järgmine hetk tehti koolimahale pommiähvardus. Ärge küsige, ma ei tea. Kuulsin isegi selle pommi tiksumist, aga jõudsin enne ära joosta kusagile. Ühesõnaga väga veider oli. Järgmine hetk oli see, et ma olin raadile asutanud oma hotelli, millel läks päris hästi, kui arvestada seda, et seal käisid puhkamas ainult raadile pärit inimesed. Siis tuli järksu Chris kusagilt ja ütles, et tal on vaja mingit private ujumisbasseini kolmele inimesele, seintega ja niimoodi, et värav oleks basseini juures, et siis saab otse merre edasi ujuma minna.

Hommikul kui siis üles ärkasin, käis kohe peast läbi mõte, et kas on juba tõesti esmaspäev ja ma pean kooli minema. Õnneks kalendrisse vaadates näen ma veel üht vaba päeva. Püüan end terveks ravida homseks. Tsau!

Nägin unes kuidas ma läksin Aetiga mingi laeva peale, et kusagile sõita. Laev läks ümber. Ära ei uppunud keegi õnneks. Siis olin Poolas Märteni, Mareki, Tõnni ja muu rahvaga. Mingid poolakad ajasid mind nugadega taga. Märten kadus ära. Mul hakkas põlv valutama. Marek ütles, et milleks te noored siis jooksete kogu aeg ringi, te peate kulgema, muidu vanas eas valutavad põlved veel rohkem.

Näen juba teist päeva unes vampiire. Ei tea, mis värk nendega on. Ehk sellepärast, et ma olen sõltuvuses sellisest sarjast nagu True Blood??

Esiteks pean ära mainima, et mul vasak silm tõmbleb juba 5ndat päeva. Eriti rõve on. Ja nüüd räägin Teile oma järjekordsest unenäost.
Kõik algas sellest, kui ma läksin üksinda rockikasse, see ei olnud otseloomulikult üldse selline nagu tegelikult välja näeb, vaid seal oli hästi madal lagi, punastes toonides seinad, hästi palju käike ja eraldi ruume. Laest rippusid alla võrgutaolised asjad, et summutada valgust vms ning seal olid ettekandjad musta-valge-punase-ruudulises kostüümis. Igastahes, ma olin seal kui äkki nägin Aeti. Tal oli mingi eriti suur seltskond kaasas. Tähendab, seal polnudki kedagi teist kui nende seltskond, kes hõivas siis kõik ruumid ära. Võibolla oli see nende poolt broneeritud, ei tea täpselt. Istusin siis ka laua taha, Aeti vastu. Tal oli kotis mingisugune jook, mis maitses nagu tavaline punasesõstramahl, aga tegelikult hakkas väga hästi sarve. Seda pidi kindlasti jääga jooma otse kõrrest. Kui seda jooki juua, siis kõigepealt läheb see sulle kõhtu ja siis tunned, kuidas lähevad pähe sellised suured mullid, mis lõhkevad peas, mis omakorda tekitab siis kehas mingi vibratsiooni. Ma ei oska seda paremini seletada, aga väga mõnus tunne oli. Tal oli seda ikka päris palju kotis. Umbes nii kolm kolmeliitrist purki. Ise kodus olevat teinud. Küsisin, et mis sisse panid sinna, et see nii hea on.. ütles, et üks osa viskit ja siis veel mingit mahla ning mullimasinaga mullid sisse lasta.. midagi rääkis majoneesist kah. Istusin parasjagu mingi noormehe kõrval, kelle nimeks võis olla Markus äkki. Kuna lärm oli nii vali, siis ma ei kuulnud algul, kuidas seda jooma peab. Aet valas mulle joogi klaasi, pani jääd ja mina kohe muidugi niisama jooma.. siis see Markus ütles mulle, et Seda peab kõrrest jooma ja andis mulle kõrre. Ja siis ta arvas veel, et ma pole eestlane, kuna ma ei saa aru mida ta seletab, tegelikult ma lihtsalt ei vastanud talle.. sellepeale ütles mulle, et:"I`m from Rootsi.. fuff.. ee.. Sweden!".. "selge, I`m from Estonia then!", ütlesin ma ja pärast leidsime ühise Eesti keele. Siis kadus Aet ära, ma teadsin, et pean ta üles leidma. Ma olin päris purjus ka. Mul oli kaasas magamiskott otseloomulikult ning seal rockikas sai kohapeal mingites ruumides magama heita naridesse. Valisin mingisuguse ülemise nari ukse kõrval, viskasin magamiskoti sinna. Otsisin Aet, aga tulutult. Siis läksin ära magama. Millegipärast magasin ilma riieteta, võibolla sellest palavusest mis mul endal toas oli tol hetkel. Järgmisel hommikul teadsin ma kohe, et pean minema Õpetaja tänavale, sest Aet elab ju seal. Mhmh.. teepeal nägin üht meest, kes oli ratastoolis, aga ise riisus tänaval lehti. Õpetaja tänavale jõudes ei teadnud ma milline see õige maja on. Järgmisel hetkel astus uksest välja Aet, kes pidi kooli minema. Ta oli väga üllatunud, et kuidas ma oskasin siia tulla ja miks ma siin olen üldse. Kooli ta ei läinud, läksime pildistama. Pildistasime parte ja tulpe. Meil oli ka ratastool, et kiiremini liikuda (?). Istusime kahekesi sinna peale ja kihutasime sellest ratastooliga mehest mööda, nii et lehti tuiskas igasse ilmakaarde tagasi laiali. Läksime tagasi rockikasse. Mäletan, et tahtsin niiväga hambaid pesta, aga ma ei saanud.. ja siis ärkasin üles.. kell oli jälle 12 päeval.

"Mehed tegid peegelpõranda peal kükke".. meie jaanipäev Lemmes!

Nägin unes, kuidas ma käisin Riinu, Aeti ja Erikaga Jaapanis. Riinul oli võrgust kott kaasas, milles ta vedas tsintsiljat. See oli väikene linn, aga maru täis ehitatus. Hästi ilus oli. Me elasime palees ning igal pool olid inimesed, kellel olid koerad kaasas. Nad olid turistid.

Panoraamid

Muidu on kõik ilus ja roheline, aga kurat vihma sajab jälle.

Käisin herr T.Luige sünnipäeval siin ükspäev. Jõime ühe suure ja vana tamme otsas mingit brändit (vist?) ja Killa kukkus puuotsast alla. Mina kukkusin ka. Ei olnud kõige parem päev.

Nägin unes just kuidas ma abiellusin Märteniga ja meil oli 22 tšintšiljat, neli rotti ja kuidas tšintšilja hammustas rotukesel tüki kaelast ära. Villu hammustas tagasi kah. Hiljem kadusid rotud ära ja järele jäi ainult 22 sedasamust jänest. Siis olin köögis ja Märten sättis muusikat paika, kui uksest astus sisse Rait. Märten ütles, et ega ta kutseid jaganudki laiali, kõik kes tahavad tulevad ise. Rait aga ütles, et ta ei saa ju mingit pudelit tuua, kuna see kingitus peaks meile mälestuseks jääma kogu eluks ja mõlemile. Mis iganes. Hiljem käisin mingisugusel loomade äraandmisviktoriinis. See nägi välja sedamoodi, et oli 5 võistlejat, kes küsimusele õigesti vastas, sai endale 4 looma vahelt valida välja lemmiku. Nii. Võtsin ka osa loomulikult. Sain endale õige suure koera, kes oli kahekorruselises megasuures rotipuuris. Siis aga tuli keegi Märteni sugulane ja pakkus mulle rotte. Olin nõus võtma uuesti neli rotti.. ta tõigi mingi aja pärast mulle neli rotti, aga ma polnud ju arvestanud, et ühes puuris elab koer, kes tundis ennast seal nii hästi ja sõi ka rotitoitu. Mhmhh.. siis olin äkki väljas kraavi ääres Birgitiga. Birgit ütles mulle, et Berit olevat sinna ära kaotanud tema mingi õnnekondoomi (see olevat olnud mingi väärtuslik).. olgu.. hakkasime otsima siis.. leidsin seal ka oma ühe kaelakee üles muru seest. Järgmine hetk olin ka oma toas, vaatasin neid kõiki rotte ja jäneseid ja ärkasin üles.. jumal tänatud.. Villu ja tatt on puuris ja Piret vilksamisi jooksis voodist mööda :)

Natuke värvi ka siia veel juurde.. :)

Piiluge õue, seal on kevadiselt ilus! :)

Polegi kirjutada jõudnud vahepeal. Kuna täna öösel nägin nii kummalist unenägu, siis pean selle siia kirja panema.

Niisiis.. kõigepealt nägin kuidas SFist Peep elas siinsamas teises tänava otsas ühes valges majas. Kuna ma teadsin, et ta oli sinna hiljuti kolinud, siis tundus see mulle elementaarne, et ma võin teda külastada, kui teisi inimesi, keda tean siin tänaval juba lapsepõlvestsaadik. Niisiis ma läksingi ukse taha, lasin kella ja ta lasigi mind uksest sisse. Rääkisime juttu nende esinemistest ja üleüldse uuest kodus ja nii edasi, kuni lõpuks marssis uksest sisse mingisugune tüdruk, kes oli mind nähes nii püha viha täis. See oli kole. Ta tuli mu poole ja sõimas muudkui.. mille eest? Et ma seal olen? Ei tea, mis tal juhtus, igastahes läksin ma teise tuppa, kui äkki käis mingi kolin ja kui ma tagasi läksin oli see tüdruk kadunud ja Peep istus mingi arvutitooli peal seljaga mu poole pimedas nurgas. Keerasin tooli valguse poole ning seal ta istus, pool nägu oli täiesti verine, ninaluu oli vist puru. Jooksin kööki vee ja rätiku järele, kui nägin ühest ukseavast, et see tüdruk oli omaette peegli ees irvitamas. Hiljem rääkis Peep mulle, et see tüdruk olevat tal 7 kuud tüdruksõber olnud, kuid ta pole teda isegi teabmisaeg näinud. Hiljem pidi SkaFaktor esinema minema, aga Peebu nina oli ikka veel paistes ja punane :S . Mina läksin Karlovasse, et korrata 9nda klassi lõpetamist. Siis tuli Karmen ja kallistas mind. Ja siis olin ühtäkki minemas kusagile välismaale, ei tea täpselt, kas see oli LA või NY, aga Motley Crue pidi seal esinema ja ma olin sinna teel. Peatusime mingi seltskonnaga ühes koolimajas, seal nägin oma vana klassiõde Ann Antonit, ta oli ratastoolis. :S . Motley Cruega sain isiklikult kätt suruda ja siis oli see kõik uni otsas ja nii kahju oli.

Mulle meeldib unenägusid näha.. kui unenägusid mitte näha, siis pidavat inimene väga väsinud olema ja väga sügavalt magama.