Nägin unes just kuidas ma abiellusin Märteniga ja meil oli 22 tšintšiljat, neli rotti ja kuidas tšintšilja hammustas rotukesel tüki kaelast ära. Villu hammustas tagasi kah. Hiljem kadusid rotud ära ja järele jäi ainult 22 sedasamust jänest. Siis olin köögis ja Märten sättis muusikat paika, kui uksest astus sisse Rait. Märten ütles, et ega ta kutseid jaganudki laiali, kõik kes tahavad tulevad ise. Rait aga ütles, et ta ei saa ju mingit pudelit tuua, kuna see kingitus peaks meile mälestuseks jääma kogu eluks ja mõlemile. Mis iganes. Hiljem käisin mingisugusel loomade äraandmisviktoriinis. See nägi välja sedamoodi, et oli 5 võistlejat, kes küsimusele õigesti vastas, sai endale 4 looma vahelt valida välja lemmiku. Nii. Võtsin ka osa loomulikult. Sain endale õige suure koera, kes oli kahekorruselises megasuures rotipuuris. Siis aga tuli keegi Märteni sugulane ja pakkus mulle rotte. Olin nõus võtma uuesti neli rotti.. ta tõigi mingi aja pärast mulle neli rotti, aga ma polnud ju arvestanud, et ühes puuris elab koer, kes tundis ennast seal nii hästi ja sõi ka rotitoitu. Mhmhh.. siis olin äkki väljas kraavi ääres Birgitiga. Birgit ütles mulle, et Berit olevat sinna ära kaotanud tema mingi õnnekondoomi (see olevat olnud mingi väärtuslik).. olgu.. hakkasime otsima siis.. leidsin seal ka oma ühe kaelakee üles muru seest. Järgmine hetk olin ka oma toas, vaatasin neid kõiki rotte ja jäneseid ja ärkasin üles.. jumal tänatud.. Villu ja tatt on puuris ja Piret vilksamisi jooksis voodist mööda :)

Natuke värvi ka siia veel juurde.. :)

Piiluge õue, seal on kevadiselt ilus! :)

Polegi kirjutada jõudnud vahepeal. Kuna täna öösel nägin nii kummalist unenägu, siis pean selle siia kirja panema.

Niisiis.. kõigepealt nägin kuidas SFist Peep elas siinsamas teises tänava otsas ühes valges majas. Kuna ma teadsin, et ta oli sinna hiljuti kolinud, siis tundus see mulle elementaarne, et ma võin teda külastada, kui teisi inimesi, keda tean siin tänaval juba lapsepõlvestsaadik. Niisiis ma läksingi ukse taha, lasin kella ja ta lasigi mind uksest sisse. Rääkisime juttu nende esinemistest ja üleüldse uuest kodus ja nii edasi, kuni lõpuks marssis uksest sisse mingisugune tüdruk, kes oli mind nähes nii püha viha täis. See oli kole. Ta tuli mu poole ja sõimas muudkui.. mille eest? Et ma seal olen? Ei tea, mis tal juhtus, igastahes läksin ma teise tuppa, kui äkki käis mingi kolin ja kui ma tagasi läksin oli see tüdruk kadunud ja Peep istus mingi arvutitooli peal seljaga mu poole pimedas nurgas. Keerasin tooli valguse poole ning seal ta istus, pool nägu oli täiesti verine, ninaluu oli vist puru. Jooksin kööki vee ja rätiku järele, kui nägin ühest ukseavast, et see tüdruk oli omaette peegli ees irvitamas. Hiljem rääkis Peep mulle, et see tüdruk olevat tal 7 kuud tüdruksõber olnud, kuid ta pole teda isegi teabmisaeg näinud. Hiljem pidi SkaFaktor esinema minema, aga Peebu nina oli ikka veel paistes ja punane :S . Mina läksin Karlovasse, et korrata 9nda klassi lõpetamist. Siis tuli Karmen ja kallistas mind. Ja siis olin ühtäkki minemas kusagile välismaale, ei tea täpselt, kas see oli LA või NY, aga Motley Crue pidi seal esinema ja ma olin sinna teel. Peatusime mingi seltskonnaga ühes koolimajas, seal nägin oma vana klassiõde Ann Antonit, ta oli ratastoolis. :S . Motley Cruega sain isiklikult kätt suruda ja siis oli see kõik uni otsas ja nii kahju oli.

Mulle meeldib unenägusid näha.. kui unenägusid mitte näha, siis pidavat inimene väga väsinud olema ja väga sügavalt magama.

ILUSAT KEVADET! :)

Tilk.