Nägin unes kuidas ma läksin Aetiga mingi laeva peale, et kusagile sõita. Laev läks ümber. Ära ei uppunud keegi õnneks. Siis olin Poolas Märteni, Mareki, Tõnni ja muu rahvaga. Mingid poolakad ajasid mind nugadega taga. Märten kadus ära. Mul hakkas põlv valutama. Marek ütles, et milleks te noored siis jooksete kogu aeg ringi, te peate kulgema, muidu vanas eas valutavad põlved veel rohkem.

Näen juba teist päeva unes vampiire. Ei tea, mis värk nendega on. Ehk sellepärast, et ma olen sõltuvuses sellisest sarjast nagu True Blood??

Esiteks pean ära mainima, et mul vasak silm tõmbleb juba 5ndat päeva. Eriti rõve on. Ja nüüd räägin Teile oma järjekordsest unenäost.
Kõik algas sellest, kui ma läksin üksinda rockikasse, see ei olnud otseloomulikult üldse selline nagu tegelikult välja näeb, vaid seal oli hästi madal lagi, punastes toonides seinad, hästi palju käike ja eraldi ruume. Laest rippusid alla võrgutaolised asjad, et summutada valgust vms ning seal olid ettekandjad musta-valge-punase-ruudulises kostüümis. Igastahes, ma olin seal kui äkki nägin Aeti. Tal oli mingi eriti suur seltskond kaasas. Tähendab, seal polnudki kedagi teist kui nende seltskond, kes hõivas siis kõik ruumid ära. Võibolla oli see nende poolt broneeritud, ei tea täpselt. Istusin siis ka laua taha, Aeti vastu. Tal oli kotis mingisugune jook, mis maitses nagu tavaline punasesõstramahl, aga tegelikult hakkas väga hästi sarve. Seda pidi kindlasti jääga jooma otse kõrrest. Kui seda jooki juua, siis kõigepealt läheb see sulle kõhtu ja siis tunned, kuidas lähevad pähe sellised suured mullid, mis lõhkevad peas, mis omakorda tekitab siis kehas mingi vibratsiooni. Ma ei oska seda paremini seletada, aga väga mõnus tunne oli. Tal oli seda ikka päris palju kotis. Umbes nii kolm kolmeliitrist purki. Ise kodus olevat teinud. Küsisin, et mis sisse panid sinna, et see nii hea on.. ütles, et üks osa viskit ja siis veel mingit mahla ning mullimasinaga mullid sisse lasta.. midagi rääkis majoneesist kah. Istusin parasjagu mingi noormehe kõrval, kelle nimeks võis olla Markus äkki. Kuna lärm oli nii vali, siis ma ei kuulnud algul, kuidas seda jooma peab. Aet valas mulle joogi klaasi, pani jääd ja mina kohe muidugi niisama jooma.. siis see Markus ütles mulle, et Seda peab kõrrest jooma ja andis mulle kõrre. Ja siis ta arvas veel, et ma pole eestlane, kuna ma ei saa aru mida ta seletab, tegelikult ma lihtsalt ei vastanud talle.. sellepeale ütles mulle, et:"I`m from Rootsi.. fuff.. ee.. Sweden!".. "selge, I`m from Estonia then!", ütlesin ma ja pärast leidsime ühise Eesti keele. Siis kadus Aet ära, ma teadsin, et pean ta üles leidma. Ma olin päris purjus ka. Mul oli kaasas magamiskott otseloomulikult ning seal rockikas sai kohapeal mingites ruumides magama heita naridesse. Valisin mingisuguse ülemise nari ukse kõrval, viskasin magamiskoti sinna. Otsisin Aet, aga tulutult. Siis läksin ära magama. Millegipärast magasin ilma riieteta, võibolla sellest palavusest mis mul endal toas oli tol hetkel. Järgmisel hommikul teadsin ma kohe, et pean minema Õpetaja tänavale, sest Aet elab ju seal. Mhmh.. teepeal nägin üht meest, kes oli ratastoolis, aga ise riisus tänaval lehti. Õpetaja tänavale jõudes ei teadnud ma milline see õige maja on. Järgmisel hetkel astus uksest välja Aet, kes pidi kooli minema. Ta oli väga üllatunud, et kuidas ma oskasin siia tulla ja miks ma siin olen üldse. Kooli ta ei läinud, läksime pildistama. Pildistasime parte ja tulpe. Meil oli ka ratastool, et kiiremini liikuda (?). Istusime kahekesi sinna peale ja kihutasime sellest ratastooliga mehest mööda, nii et lehti tuiskas igasse ilmakaarde tagasi laiali. Läksime tagasi rockikasse. Mäletan, et tahtsin niiväga hambaid pesta, aga ma ei saanud.. ja siis ärkasin üles.. kell oli jälle 12 päeval.