Ma tahan LA`sse minna.. elama näiteks.

Ja ma kallistasin puud ning omaette mainisin, et tema on järgmine. Kõndisin eemale puu alla varju vihma eest peitu kui äkitselt tabas seda sama kallistatud puud välk ja ta kukkus mulle ääretu vaikusega lihtsalt peale ja ma ei saanud end liigutada. Ärkasin, sest mu käed olid surnud.

Eile öösel käisin Aet`i ja tema emaga Egiptuses. Unes noh.

Kõik algas sellest, kui me Riinuga Soome läksime. Kohale jõudes olid Berit ja Birgit ka juba rõõmsalt kohal. Käisime söömas, kui äkitselt tahtsin nii väga suitsu teha, aga suitsuhind oli nii kirves, et kogu oma kaasavõetud raha eest ei lubanud ma endale seda pakki.
Nimelt.. Riin pidi Anderoga abielu Soomes korraldama, kuid muidugi suutsin mina enne pulmi oma imeilusa valge kleidikese ära määrida tahmaseks, sest Riinu Soome maja taga oli mingi järsak ja ma kukkusin tahmapõõsasse. Õnneks sai see maha pestud. Pärast pulmi, mille toimumisest mu aimugi pole, oli tavaks teha ikka erinevaid mänge. Kõik mängud olid kelgutamise või liulaskmisega. Küll visati terve majatagune heina täis ja sealt pidi ümmarguse kelgu moodi asjaga mäest alla sõitma. Siis toodi kunstlumemasin ja pidi teisest pikemat liugu laskma. Riin aga tegin hoopis mängu keskel valmis iglu, täitsa jääst oli pärastpoole. Siis ta ei tahtnud enam Anderot näha ja peitis mingi muu mehega ennast sinna ära. Suitsunälg oli kogu aeg. Mingi vend tahtis mulle helesinise L&M`i paki 23-me euroga maha müüa, aga ma ei võtnud vedu..

Selline unenägu siis selleks korraks. Isegi ei saanud päris täpselt vist aru, mis toimub ja miks ma sellist nägu nägin.

Laused "kella nelja ajal varastavad mingid suvalised kassast raha" ning "ise sa rääkisid mingi tund enne kuut" olid ainukesed minu igaöisest kõnelemisest, mis Märtenile meelde jäid.

Sellest on juba nii palju möödas kui ma viimati siia kirjutasin? :|

"Pulmakleitide võistlus".. 5 osalejat/finalisti, toimub Vanemuises. Minul otseloomulikult kõige ilusam ja suurem pulmakleit. Riinul, kes on muide 8ndat kuud rase, punane eest lahtise dekolteega nii umbes põlvini kleit, Erikal oranzi värvi minikleit ja ülejäänud kahel tšikil tumedad kleidid. Mul suured kingad jalas ega saa moešõul näidata oma kleiti korralikult, sest oleks peaaegu pikali kukkunud. Lõppkokkuvõttes võitis ikkagi Riin, sest ta oli Kasest rase.

See oli mingi unenägu, mida ma nädal tagasi nägin.

Ei, tegelikult olen ma iga öö midagi näinud, aga kui mul hommikul kirjutamisvõimalust ei ole, siis ei saa neid jäädvustada, sest nad lähevad samakiirelt meelest ära..

Käisime esimesel mail Pärnus sikklite hooaja avamiselt. Mõnus.. 700 sikklit. Ääretult tore oli. Pealegi sai seal õlut ja muid asju ära joodud, saunas käidud ja muidu nalja tehtud. Näiteks Vallole jäätise näkku lükatud. :)

Puud hakkavad väljas ka jumet võtma, ei olegi enam nii raagus ja katkised. Ühesõnaga on väljas roheline, kevad on jõudnud..

Küll on hea Märteniga sikkliga sõita samal ajal musa kuulates kaasa karjuda.

NII.. PALUN.. SKORPION SIIS!

Skorpion naistel on tavaliselt madal hääl ja leegitsevad silmad. Nad ei pane suurt rõhku välimusele, ent nad hindavad korrektsust. Skorpion naise mees võib tihti olla õnnetu. Kirglikul skorpionil on oma keevalisuse tõttu ka ise raske õnnelik olla.

Skorpion sobib hästi: vähiga, neitsiga, kaljukitsega, kaladega
Hingesuguluse võib skorpion leida: lõviga, veevalajaga
Skorpion ei sobi kokku: jääraga, kaksikutega, kaaludega, amburiga
Õnnenumbrid: 8, 17, 26, 35, 44, 53
Värv: Roheline, karmiinpunane, kastanpruun
Domineeriv planeet: pluto
Element: vesi
Domineeriv sõnapaar: ma soovin
Õnnepäev: teisipäev
Õnnekivi: topaas, opaal
Metall: teras
Lilled: rododendron
Mida kinkida meessoost skorpionile: habemeajamisvahendid, aktsiad, teleskoop, binokkel, küünlad, müstilised raamatud, päevaraamat, raamatud rahvusvahelistest agentidest, astroloogiline materjal, raamatud astronoomiast, riided, akvaarium troopiliste kaladega
Mida kinkida naissoost skorpionile: parfüüm, lilled, küünlad, müstilised raamatud, päevaraamat, teleskoop, tennisevahendid, astroloogiline materjal, merereis, naistepesu, mängud, akvaarium troopiliste kaladega.

Ärkan üles Kärdi telefonikõne peale. Kutsus mind Catwalki mingit huvitavat "asja" kuulama.
Ma lähen nüüd panen riidesse ja kolin Riinu juurde üle.
Tsau!

"Tead kallis Märten?".. "mkmm, ei tea!".. ja ta ei tahagi teada.. mul on nii kahju.

Maasikaroosa maja.

See väike roosanäoline karpmaja seisis kuidagi otsustaval ilmel keset tillukest aeda. Päike oli rohelised aknaluugid heledaks pleegitanud, värvi praguliseks kõrvetanud ja kohati mulliliseks üles kohrutanud. Kõrge fuksiahekiga piiratud aias moodustasid siledate valgete kividega ääristatud lillepeenrad keerukaid geomeetrilisi mustreid. Kitsukesed valge klibukattega jalgrajad keerlesid tähekujuliste, poolkuukujuliste, kolmnurksete ja õlgkübarast vaevalt suuremate ümmarguste lillepeenarde vahel, millel vohas omapead kasvanud lillede kahune segadik. Roosid poetasid maha alustassisuurusi, siidjaid ning siledaid, leekpunaseid ja kuuvalendavaid kroonlehti. Saialilled seisid nagu trobikond topilisi päikesepoegi, jälgides oma esivanema teekonda üle taevavõlvi. Madalast rohust vaatasid vastu võõrasemade süütud sametnäod ja südajate lehtede varjus painutasid kannikesed nukrameelselt päid. Tillukese rõdu kohal toretsev imelillepõõsas oli nagu karnevaliks erepunaseid õielaternaid täis riputatud. Fuksiaheki hämaruses värelesid tuhanded õilmed nagu tillukesed baleriinid ärevad esinemisootuses. Soe õhk oli täis sadade närbuvate lillede lõhna ja putukate tasast, suigutavat suminat. Niipea kui me seda maja nägime, tahtsime kohe selles elada; näis nagu oleks maja seal seistes meid oodanudki. Tundsime, et oleme koju jõudnud.