Ja ma kallistasin puud ning omaette mainisin, et tema on järgmine. Kõndisin eemale puu alla varju vihma eest peitu kui äkitselt tabas seda sama kallistatud puud välk ja ta kukkus mulle ääretu vaikusega lihtsalt peale ja ma ei saanud end liigutada. Ärkasin, sest mu käed olid surnud.