Rotukesed on nüüd juba kolmepäevased.. näppima ei läinud, aga läbi nende majakese akna vaatasin neid.. (: nii armsakesed on nad. Nüüd hakkab juba värvus välja kujunema (vist), vähemalt on pead neil juba tumedamat värvi ja nad on nagu väiksed punnis roosad junnikesed :D , kuid nad on siiski veel väga abitud ja Piret muudkui jookseb maja vahet ja hoolitseb nende eest.

Käisin eile Rockikas, Kase`t ja Rait`i kuulamas, kuidas nad Mockingbirdi trumme sisse lindistasid ja tegin pilte. Hiljem mõtlesin, et kui juba sealkandis olen võiks ju Riinu`t ja külastada. Hüppasin ühikast läbi, aga noh, hiljem selgus, et läheks hoopis Wilde`sse ühte gin`ni jooma. Läksime Anu ja Riinuga sinna, saime Neidy`ga kokku, et arutada asju, ühesõnaga oli meil esimene koosolek. Väga meeldiv oli. Kui lahkuma hakkasime, siis hakkas lõpuks ka karaoke pihta. Mingi välismaa mees (?) laulis Louis Armstrong`i lugu "What a wonderful world"`i.. läksimegi Krooksu.. seal jõime paar õlut, siis tuli Hendrik ning arutasime temaga ka asju.. ;) .. lõpuks läksime kõik ühikasse.. lükkasime kaks voodit kokku ja magasime viiekesi selles voodis ristipidi. Selg on nüüd haige ja hommikul oli maru sitt olla.. ei tea, imelik oli.. pohmakas see küll nüüd olla ei saanud, sest mul on siiamaani veel halb olla.. nagu mingi mürgitus või asi.. või lihtsalt haigus kallal. Igastahes nüüd olen õnnelikult kodus tagasi ja olen nii ärevil, kuna nägin rotusid, just neid väikeseid ja loodan, et nad ära ei sure.. aga samas on mul nii halb vaadata kuidas Pipi iga päevaga järjest rohkem köhib.. :(
Pipike, minu väike nunnu kutsa..