Suusatamisvõistlus oli.. koolis vist.. ma ei tea mis koolis.. toimus läbi metsade, üle kivide ning mööda veekogusid. Minu partneriks oli Monika (matemaatika ja füüsika pinginaaber siis). Ta suusatas hommiku poole ja tegi minu rõõmuks väga hea aja, nii et kui mina õhtul rajale läksin, siis oli mul väike edumaa teiste võistlejate ees. Terve päev lasti rahvale muusikat ja korraldati üritusi. Ja siis kui oli tarvis minul sõitma hakata, siis olid mul suusasaapad ja suusakepid kadunud. Saapad leidsin üles, aga keppide asemel olid viiul ja viiulipoogen. Ilmselgelt ei saanud ma korralikult suusatada niimoodi. Sõitsin parasjagu emajõe jääpeal, kui kuulsin kõlaritest, et keegi hakkas mulle laulma.. väga tuttav hääl oli, aga ta laulis mulle ja andis sellevõrra mulle energiat juurde. Kasutasin siis käesolevaid asju suusakeppidena, aga see polnud eriti mõitslik tegu, kuna viiulipoognal läksid kõik jõhvid peal katki.. ära ka ei raatsinud visata kusagile põõsa alla ja niimoodi ma siis seal sõitsin. Sõitsin nii kaua kuni jõudsin mingisuguste hirmsuurte kivideni, kus lund polnud ja millede kõrval istus väike mehike, kes küsis mu käest küsimuse, kui õigesti vastan, saan edasi, kui ei vasta, siis küsib uue küsimuse. Vastasin küsimusele, sain edasi.. ukerdasin oma suuskadega seal senimaani, kuni tagant kuulsin kaasvõistlejate hääli, nad olid mulle korraga järele jõudnud. Leidsin kivide vahelt mingisugust ainet, mida tuli suuskade alla määrida, et siis suusk ikka paremini libisema hakkaks. See aine oli selline hästi vedel ja justkui kõik molekulid olid nähagi, väikestes klaaspurkides. Järgmine ülesanne oli sõita üle pika puidust silla, mis oli alles ehitusjärgus. Seal polnud lundki. Üks tšikk seal silla peal aitas mul ühest tõkkest üle saada, kui korraga ta võttis mu käest selle klaaspurgi ja kukkus jooma, arvates, et see oli mõni mahl või asi. Hoiatasin teda küll, et tal hakkab seest kõik valutama peale joomist, aga ei kuulanud ta mind ja pärast oigas. Jõudsin raja lõppu siiski esimesena.

Ja kui Te selle ära loeksite kohe nüüd kui ma selle üles postitan ja peale lugemist aknast välja vaatate, siis näete et väljas on nagu imedemaa.. päike tõuseb (täiesti oranž - nagu päikeseloojang) , väljas on -21 kraadi ja kõik maa on härmas, tuult ei ole, mõni külmavares istub veel puu otsas ja ootab juba kevadet, selge taevas. Mis seal ikka.. Te vist jääte sellest vaatepildist ilma.. aga pole hullu.. ma püüan Teie jaoks seda jäädvustada ja siis ehk näitan kunagi pilte kah :) .