Märten käis eile metsas seenel. Tuli koju, õlas oli puuk. Puuki välja tõmmates jäi selle pea sisse. Lugesin netist, et sellest pole viga, pea peaks ise paari päeva jooksul ära kukkuma - tuleb vaid desinfitseerida puugihammustuse kohta (tegime seda seebi ja viinaga).

Ja eile kaubamajas Coffee In`i ees oma kohvi oodates oleksin peaaegu ära surnud. Päriselt. Nii halb pole mul mitte kunagi olnud vist. Kõik oli nii chill enne seda kui tundsin, et äkitselt hakkas oksepaha ja pea käis niimoodi ringi, et ma ei näinud enam sedagi kus kohast ma kinni saaks haarata, et mitte pikali kukkuda. Läksin leti äärest tooli peale istuma, tundsin vaid et kogu keha kattis külm higi. Müüja tõi mulle joogi lauda (mille eest ma veel maksnudki polnud) ja küsis, kas võib mulle äkki vett tuua. Tõi vett kah. Tõusin siis varsti püsti ja läksin leti äärde, et ära maksta ja hakkas jälle samamoodi pihta, ainult selle vahega, et veel halvem oli. Ja siis tuli Märten mulle järele ja viis koju magama. Täna oli hea olla.