esmaspäev, 11. juuni 2012

Nägin just unes kuidas ma sünnitasin ilma igasuguse probleemita endale lapse, kes nägi välja rohkem nagu koer. Natuke aega hiljem läks mu kursaõde Eeva sünnitama. Tal oli nagu kaks suurt punni ees, üks paremale poole, teine vasakule poole punnitamas. Tuli välja, et ta sünnib kaks paari kaksikuid. Kui ma saaks seda teile praegu joonistada, siis ma teeks seda, sest see nägi nii veider välja. Temal sündisid inimese moodi lapsed vähemalt. Hoidsin tal sünnitusel kätt ja tegin hiljem pilti ka. Kui kõik sündimised läbi said, siis läksin mingi seltskonnaga kusagile teisele maale sööma, ma ei saanudki aru kuhu ma sattunud olin, sest kõik asjad asusid poolenisti veeall ja seal pidi igal pool ukerdama (see ei olnud Veneetsia). Ja siis mul oli kaasas veel pildialbum, kus olid sees pildid minu vanaemast ja emast, kes olid ka seal käinud ja igal pool roninud ning ukerdanud. Peale seda sain aru, et see igal pool ronimine ja eluga riskimine olevat mul geenides.

----

Miks ma kogu aeg ainult aevastan ja nii juba mitu nädalat järjest?!

Kommentaare ei ole: