Närvihaige jõudis tagasi nüüd.
Te võite rääkida nii palju kui tahate, et ma ei tohiks/peaks tõmblema iga asja pärast ja närvi minema, aga ma KAHJUKS ei saa sinna mitte midagi parata.
Kui päev algab sellega, et Pipi on umbes kuus korda tuppa pissunud/kakanud (täpselt ei saagi aru), paps on selle kõik ära "koristanud" nii et põrandad kleepuvad ja kõik on must ning haiseb, siis on päev alanud just nii, et ülejäänud päev võiks ka ju samamoodi kulgeda. Pärast papsi järel koristamist teen lahti kõik aknad ja uksed, et tuulutada, käin toad läbi viirukiga nagu kusagil hugapuga nõia juures ja piserdan kõikjale õhuvärskendajat ning avastan ikkagi, et sellest kõigest pole mitte midagi kasu. Jättes kõik tuulduma, püüan teha head nägu ja panen pesu pesumasinasse, ise lähen õue kaunist ilma nautima. Mõne aja pärast minnes tuppa tagasi, et kontrollida, kas keegi on mu telefonile helistanud, avastan et pesumasin laseb alt vett välja ja TERVE koridor ujub. Seda nähes röögin end pesumasina peale tühjaks ja asun põrandat kuivatama. Põrand kuivatatud, hakkab pesumasin streikima, ei pese enam edasi. Omaette turtsudes sain selle uuesti tööle ja kui lõpuks kõik on valmis, et lähen ja panen pesu kuivama, läheb pesunöör poolepealt katki!